17. jaanuar 2017

Imeline teekond selle hetkeni


See on see legendaarne esimene postitus, mis on üpris pikale veninud. Põhjuseid ja vabandusi on palju; Neist kõige rohkem väärib märkimist asjaolu, et oleme mõlemad perfektsionistid ja oleme soovinud, et enne avalikustamist oleks kõik ideed detailideni täiuslikud.
Lõpuks jõudis kohale arusaam, et tuleb võtta pisut kergem hoiak ja anda endale ruumi. Ruumi olla ja postitada vabalt, olla vahetu, jagada teiega katsetusi, õnnestumisi, põrumisi, rõõmu, kurbust ja naudinguid – oma maailma.

Vegendaarne on oma erinevates vormides (kohvik, pood, restoran) meie mõlema peades pikalt (aastaid) olemas olnud. Kolm aastat tagasi ei olnud meil veel aimugi, et see kõik just oma praegusel kujul saab eksisteerima.

Siin see siis on... Meie esimene postitus. Ei midagi ülemäära eksootilist, kuid samas ka mitte vähetähtsat.

Uudishimulik vegan vorstivõileib.

Vegendaarne sündis iseenesest, loomulikult, eluprotsessi käigus, kui kaks sarnast inimest kokku said. Me kasvasime üles peredes, kus liha ja kala moodustasid tähtsa osa igapäevasest toidust. Vastava kasvatuse ja perekonna poolt loodud suhtumise võtsime esialgu endaga ellu kaasa, kuid meie mõlema sees oli alati tunne, et midagi peaks olema teisiti.


Ühel emotsionaalsel sügise hilisõhtul, natuke rohkem kui kolm aastat tagasi, võtsime koos vastu otsuse loobuda lihast. Sellest hetkest, seal samas. Mõne kuu jooksul jätsime maha ka kala ja mereandide tarbimise. Sealt edasi olime ligi kaks aastat ovo-lakto vegetaarlased (e. taimetoitlased, kes tarbivad muna ja piimatooteid), vähendades ajaga järjest enam muna- ja piimatoodete osakaalu oma menüüs. Jõudsime hetke, mil meie poekorv ning kodus valmistatud road olid vegan, kuid väljaspool kodu einestades ning tööl olles langesime mõnikord mugavuse küüsi. Esines keerulisi hetki – läbirääkimisi tõelise sisemise endaga ja võitluseid väliste ahvatlustega. Praegu oleme veganlusele lähedamal kui iial varem ning see teekond on olnud nii loomulik.

Me ei saa ilmselt end veel veganiteks nimetada, oleme ‘‘veged’’. Põhjus seisneb mobiilses elustiilis, väheses organiseerituses/ettevalmistuses/teadlikkuses ja samuti Eesti veel arenemisjärgus vegankultuuris.
Justnimelt selle viimase arengule soovimegi oma tegevustega kaasa aidata.

Esimesed sammud selle heaks on teie silme ees: meil oma blogi koos avapostitusega, vääriline logo ja oma Instagram (jälita meid: instagram.com/vegendaarne).

Tulevikus hakkate siin nägema pilte, viiteid, retsepte, arvustusi, mõtteavaldusi ja muidu-hea-tuju-ilm-ilus tüüpi postitusi. Igaks juhuks ei hakka inimmõistuse lõputule loomingulisusele piire ette panema. See saab olema mõnus toidu- ja elustiiliblogi.

Oleme teiega ausad. Kõik inimesed kodudes pole fotograafid ega meisterkokad, kirjanikud ega sotsiaalmeediagurud. Meie pole ka. Seega iga postitus ei saa olema täiuslikuks viimistletud. Pildid saavad olema sellised nagu nad juhtusid tulema, retseptide kirja panemine saab olema väljakutse, õigekirjas võib esineda vigu, kuid idee tundub õige ja kogemus on seda kindlasti väärt.

Vegendaarne ongi elustiil, mis aitab (eelkõige) meil endil liikuda, areneda, luua paremat maailma läbi iseenda; võimaldab olla kontaktis oma tõelise olemusega (“mis on õige minu jaoks”) ning liikuda seeläbi sügavama hingerahu poole. Olete oodatud olema osa meie tegevustest ja teekonnast!
<3


Karina Tamm & Marc Barsegjan